KELLELE JA MILLEKS?
“The simplification of life is one of the steps to inner peace. A persistent simplification will create an inner and outer well-being that places harmony in one’s life. For me this began with a discovery of the meaninglessness of possessions beyond my actual and immediate needs. As soon as I had brought myself down to need level, I began to feel a wonderful harmony in my life between inner and outer well-being, between spiritual and material well-being.”
~ Peace Pilgrim
Viimased 60 – 70 aastat on edendanud meie elu hämmastaval viisil. Vaevalt on kellelgi kahtlust, et me heaolu ja mugavus on tohutult arenenud. On ütlemata vahva suhelda interneti teel oma kaugete sugulastega, kihutada läbi meeletuid vahemaid vähese ajaga, süüa eksootilisi puuvilju keset talve, tellida kaubad kulleriga koju ja juua papptopsist kohvi teel olles.
Aga kas kõik 21. sajandi hüved meid ka sügavamal tasandil teenivad? On meil mahti mõelda, mil moel tänane majanduslik mentaliteet, meeletu tehnoloogia ja tarbimise kasv meie elu kvalitatiivselt mõjutab? Elame me tervislikult, looduslähedaselt, liigume piisavalt, on meil aega ja võimalusi lõõgastuda, oleme me terved, rahul või suisa õnnelikud?
Mis oleks, kui elaksime veidi vähem mugavalt, kokkuhoidlikumalt ja jätkusuutlikumalt?
Jätkusuutlikkus pole mingi moodne trend. Jätkusuutlik, mõnikord ka säästev, nullkulu (zero waste) eluviis püüab vähendada nii indiviidi, kui ühiskonna loodusvarade ja inimressursside ülemäärast kasutamist. Kui valime elada jätkusuutlikult, siis vähendame teadlikult oma ökoloogilist jalajälge tehes targemaid valikuid nii transpordi, energia tarbimise, kui toitumise osas.
Oma elu korraldatakse viisil, mis on kooskõlas säästva arengu ja loodusliku tasakaaluga. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ainus võimalus maailma muuta on alustada iseendast ja väikesi sammukesi astudes korrigeerides oma valikuid täna, loome puhtama ja turvalisema tuleviku.
Kuidas seda teha ilma, et muutuksime üleöö ökohipideks?
Toon välja mõned mõtted, millest sinagi saad üht-teist oma elus rakendada:
1. Tarbimisharjumus. Kas saaksid vähem osta? Kas kõiki neid asju on sulle päriselt tarvis? Kas sul on kapp riideid pungil täis? Kas su lapsel on miljon mänguasja? Kas kulutad heldelt toidukraami peale? Kas sõidad lühikest vahemaadki autoga? Kust võiks kokku hoida?
(Inimtegevuse mõjust keskkonnale: http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html)
2. Kohalik. Kas saaksid eelistada kohalikku kaupa välismaisele? Kas sina panustad kohalikku majandusse rohkem, kui Hiina omasse? Kas ostad mahedat talukaupa ja kohalikku käsitööd?
3. Toit. Kas valid ise kasvatada, turul käia ning poest osta kohalikke juurikaid, köögivilju? Kas sinu toit tuleb pakendamata kujul ja sa valmistad ise kodus süüa? Kas tead, kust pärineb sinu tomat või piim? Kus ja millistes tingimustes kasvab sinu liha ja muna? Kohalik ja suures osas taimne toit on sulle tervislikum ning selle kasvatamine ning transport on säästvam ka loodusele. Lisaks võid kindel olla, et ise kasvatatud või kohaliku mahetalu toit on töödeldud vähema kemikaalikokteiliga = tervislikum nii sulle kui Maale.
(Kohaliku toidu kasust: https://www.uvm.edu/vtvegandberry/factsheets/buylocal.html)
4. Pakendid. Kas saaksid eelistada vähem pakendatud toodangut? Kas sinu linnas on turg või pakendivaba pood? Kas käid poes oma kotiga? Kas valid teadlikult kaupa, mida pole pakendatud kilesse-plastikusse? Kuidas ise pakid kingitusi, lõunasööki, joogivett? Kas eelistad korduvkasutatavaid või biolagunevaid anumaid plastikule?
(Prantsusmaa juba keelustab ühekordselt kasutatavat plasttoodangut: http://tarbija24.postimees.ee/3450831/prantsusmaa-keelab-jaergmisel-aastal-uehekordsed-kilekotid)
5. Transport. Kas sõidad väiksemaidki distantse oma linnas autoga? Kas sõidad autoga tihti üksi? Kas leiad, et parkimiskohta on raske leida? Eelistades aeg ajalt jalutamist, jalgratast või ühistransporti ei ole mitte ainult sulle endale tervislikum, aga kulutab ka vähem fossiilset kütust.
(Ökovihjed alternatiivseks transpordiks: http://www.globalstewards.org/town.htm)
6. Pühad. Oled sa tihti pühade ja tähtsündmuste eel stressis mõeldes, mida küll lauale panna, mida kinkida, mida seljas kanda? Kas võiksid perega koos ise valmistada pidusöögi? Kas pühadesöök võiks olla koguseliselt mitte suurem, kui sinu igapäevane õhtusöök? Kas saaksid kingitused valmistada ise? Või asjade asemel kinkida hoopis tähelepanu ja kohalolu?
(Vähem nänni: http://www.tervis.ee/uncategorized/vahem-suhkrust-nanni-ja-firmakingitusi/)
7. Suhted. Kas saaksid veeta vähem aega telefonil rullides ja laikides? Kas saaksid konstantselt sõnumineerimise asemel pöörata rohkem tähelepanu inimestele enda lähedal? See on vast kõige raskem harjumus loobumaks, aga tasub leida momente päevas, kus telefonihelin ei häiri su vahetut suhtlust, kus saad ette võtta raamatu või jalutuskäigu ilma telefonita, ilma, et oleksid ‘online’.
8. Asjad. Kas sul on asju igaks elujuhtumiks? Kas sul on asju, mida kasutad vaid kord aastas või veel harvem? Võibolla saaksid oma naabritega luua head suhted ja laenata akutrelli või miksrit või telki?
9. Kodukeemia ja kosmeetika. Kas sa tead mida sisse hingad ja peale määrid? Kas saaksid lihtsustada oma ilurežiimi ja kodu hoida korras säästlikumalt? Kas saaksid valida kohaliku naturaaltoote või selle hoopis ise valmistada? Googeldades leiad palju infot koduste puhastusvahendite ja ihuhoolduse kohta.
(Uuri lähemalt, millist varjatud terviseohtu võivad kujutada kommertsooted – http://www.thinkbefore.eu.)
(Siit leiad mõned retseptid: http://www.liinakurs.com/articles/tag/skincare)
10. Riided. Kust ja mida sa ostad? Kas kannad kiirmoodi või disainerriideid või shoppad second handis? Kas jälgid, mis materjalist tooteid selga paned ja kus need on toodetud? Paljud brändid lasevad toota oma kauba halbade töötingimuste ja madala palgaga riikides/vabrikutes. Nad kasutavad riiete töötlemisel väga toksilisi värv- ja pleegitusaineid. Nad ostavad sisse odavalt, kuid müüvad meile kallilt. Sünteetilise kanga tootmine, kandmine ja sattumine loodusesse on ohtlik.
(Rõivaäri köögipoolest: https://www.muurileht.ee/karmavolaga-sarki-on-raske-koorem-kanda/)
11. Kodu. Kas tead, kuidas sind mõjutavad ehitusmaterjalid – kips, värv, tapeet? Kas saaksid oma kodu ehitada loodussõbralikest ja tervislikest ehitusmaterjalidest?
(Siseviimistlusest: http://thinkbefore.eu/tarbija/siseviimistlus/)
Need on vaid üksikud ideed, millest alustada indiviidina, perekeskselt.
Meie, inimeste mõju keskkonnale ning iseenda tervisele on määramatu. Meie tänase tegevuse mõju ulatub tihti nii kaugele tulevikku, et seda on raske hoomata. Aga ka tüütu, kuna ei puuduta otseselt meid endid. Meie tänased valikud puudutavad aga otseselt meie lapsi ja lapselapsi, jäämägesid, vihmametsi, puhast vett, floorat ja faunat kõikjal maailmas. Me ei pea hordidena hakkama kolima tagasi maale ja karja pidama, aga võime end harida ja mõelda globaalsemalt. Säästev tarbimine eeldab inimeselt oma tarbimiskäitumise analüüsimist, see aitab heas mõttes kaasa ka inimese eneseleidmisele ja -tundmisele. Usu oma isiklikku panusesse!
“I came definitely to the conclusion that…I must discard…all possession….I cannot tell you with truth that, when this belief came to me, I discarded everything immediately. I must confess to you that progress at first was slow. And now, as I recall those days of struggle, I remember that it was also painful in the beginning. But, as days went by, I saw that I had to throw overboard many other things which I used to consider as mine, and a time came when it became a matter of positive joy to give up those things….a great burden fell off my shoulders…The possession of anything then became a troublesome thing and a burden.” (Gandhi 1066-7)
~ Mahatma Gand
