ja kuidas seda ära tunda?
Stress võib olla kurnav ning võib põhjustada või süvendada terviseprobleeme.
Kuna stress on inimese eksisteerimise normaalne osa, keegi pole selle vastu immuunne, on oluline endale teadvustada ja mõista, millal stress muutub meie jaoks kontrollimatuks ja krooniliseks.
Aprill on rahvusvaheline stressiteadlikkuse kuu. On oluline õppida mõnda strateegiat selle vaikse nuhtlusega toimetulemiseks – et oskaksime ära tunda, ja vahet teha stressi mustritel ning oma käitumist ja suhtumist vastavalt sellele optimeerida!
Mis on stress?
Stress pole sugugi alati negatiivne. Kahjuks on sellele sõnale omistatud hirmutav tähendus. Mõistena võeti ‘stress’ kasutusele alles 1936. aastal Austria-Kanada endokrinoloog Hans Selye poolt. Ta märkas loomakatsete käigus, et erinevad pikaajalised füüsilised ja psüühilised ärritajad kutsusid loomadel esile ühtemoodi füsioloogilisi muutusi.
Stress on pingeseisund – keha ja meelte vastus organismile suurte nõudmistega toimetulekuks. See paneb meid tegutsema ja tõstab närvisüsteemi aktiivsust – keha mobiliseerib stressiolukorras kõik oma jõud probleemi lahendamiseks. See on vägagi vajalik osa elust; mõõdukas stress aitab vältida ‘ohtlikke’ olukordi ning parandab meie sooritusi. Kõik on kogenud stressoreid nagu treening, eksam, tähtis koosolek. Ükski neist ei kujuta ohtu elule, siiski tuleb mõni sellise pingega paremini toime, kui teine.
Igaühel meist on individuaalne stressitaluvuse piir, mis ühe jaoks meeldivalt närvekõditav, võib teisele aga olla ääretult traumeeriv kogemus. Kui stressitase muutub liialt kõrgeks, või kestab pikka aega, võime selle koorma all murduda ning tekivad haigused.
Kuidas ära tunda?
Oma keha kuulates õpid ära tundma olukorrad, mis tekitavad sarnaseid reaktsioone. Stressoriga kokku puutudes aktiviseerub närvisüsteem ning see väljendub esmalt kerge ärevusena. Ärevuse tagajärjel aga tekivad mitmed kehalised muutused, kuna keha mobiliseerib kõik jõud probleemi lahendamiseks. Oled kindlasti tähele pannud, kuidas enne intervjuud või eksamit muutub suu kuivaks, kaob söögiisu või lausa iiveldab, lihased tõmbuvad pingule, peopesad higistavad. Meie imeline keha ja meel on programmeritud reageerima selliselt, et tähtsuse kaotab kõik ebaoluline antud olukorras ja me oleme valmis tegutsema – võitlema või põgenema (ingl. k fight or flight).
Kui olukord on lühiajaline, ning me suudame peatselt naasta oma igapäevarutiini, ei kujuta see meie tervisele ohtu. Kui aga stressiallikas meie elus võtab sisse mugava koha ja ei lase meil enam magada, süüa, selgelt mõelda, oleme pidevalt ärritunud ja käitume nagu oleks oht alati silmapiiril, siis on tarvis aeg maha võtta. Tuleb selgeks teha stressi põhjused ning sellega siis sihikindlalt tegelema asuda.
Kuidas vältida stressi?
Stressi täielikult vältida pole võimalik ega ka vajalik, kuid see peab olema vaid ohu või väljakutse puhul tekkivaks ajutiseks reaktsiooniks.
Tuleb aru saada, et kõik muutused elus, ka positiivset laadi (puhkusreis, lapse sünd, abiellumine, laste kooli lõpetamine) on stressorid. Oluline on aga taibata, et olukorrad ja sündmused ise ei põhjusta stressi. See, kuidas me neile reageerime ja suudame nendega kohaneda sõltub vaid meie tõlgendusest antud olukorda.
Kui sügavalt meid teatud sündmused mõjutavad, milliseid reaktsioone tekitavad on tugevalt seotud me eelnevate kogemuste ja traumaatiliste sündmustega. Sama sündmus võib ühe muuta apaatseks, teist tugevalt ärritada, kolmas aga leiab selles edsiviiva laengu.
Mis on siis lahendus?
Stress ei lahene, kui algsed probleemid jäävad lahendamata – olukorda eitades, sellest põgenedes või seda vältides. Stressiga toimetulek sõltub paljuski ka inimese hetkeolukorrast – kui kokku on saanud mitu tugevalt mõjutavat elumuutust, tervislik seisund, tugivõrgustiku puudumine.
Juba mainisin, et stressorit ennast me ei saa ega peagi alati eemaldama, aga saame treenida end muutma oma suhtumist sellesse. Süüdistamine, kurtmine, maiustuste ja alkoholiga enda lohutamine pakub vaid ajutist leevendust. See ei tohiks saada mustriks.
Oluline on õppida lõdvestuma ning sisepingeid ja ärevust vähendama. Peame kohanema ja olukorda aktsepteerima – muutma oma suhtumist stressi põhjustavasse tegurisse. Oma väljakujunenud harjumusi ja mustreid muuta pole lihtne, aga see ei ole võimatu! Kõige tähtsam on vaadata silma oma stressorile ning analüüsida, mis selles olukorras on sellist, mis sind häirib, ning kuidas see väljendub.
Et stressiga toime tulla, peab see olema ennustatav ja mõõdukas. See peab saama sinu jaoks kontrollitavaks.
Vaata üle kõik aspektid oma elus, mida sa saad kontrollida ja juhtida. Võid paluda abi healt sõbralt, pereliikmelt, või pöörduda ka professionaalse terapeudi või nõustaja poole.
- Leia oma päeva rütm ja struktuur. Vii sisse hommiku- ja õhturutiin võimlemise, meditatsiooni või päeviku kirjutamise näol. Vali ise omale meelistegevus, mida teed järjepidevalt samal ajal, samas koguses. See uus harjumus ei tohiks ärevust kasvatada.
- Proovi süüa regulaarselt ning tervislikult. Stressiga kaasnevate kehaliste terviseprobleemide riski aitab oluliselt vähendada tervislik toitumine. Pingega toimetulekuks vajab organism tavalisest rohkem vitamiine, mineraale ja muid mikrotoitaineid. Võid tähele panna, et ainuüksi seedimise korrastamine vähendab ärevust ja pinget. Uuringud on leidnud, et stressi tagajärjel degenereerub soolestiku mikrofloora, seega on erinevad probiootilised lisandid ning ‘elus’ toidud omal kohal.
- Värskes õhus, looduses viibimise ja füüsilise aktiivsuse tõhusust ei tohiks alahinnata. Tihti vaevab negatiivne stress raskemini ‘laisa’ elustiiliga inimesi. Alusta jalutuskäikudest, liitu mõne treening-grupiga, või tee kodus video järgi harjutusi. See kõik peab olema meeldiv ning koormus ei tohi teha liiga. Kui tunne jääb hea, siis tahad seda meelsamini korrata!
- Uni. Asi, millest mööda vaadata ei saa. Pane oma unerütm paika, oled sa öökull või lõoke – alusta unerituaaliga iga päev samal kellaajal ning ärka samal ajal. Pane tähele, et saaksid kindlasti 5-6 unetsüklit und, ehk sinu regulaarne ööuni võiks jääda 7,5-9 tunni vahele.
- Piira meediat. Me ei pruugi aru saada, aga meedial, mida tarbime päevast päeva, on väga suur mõju meie psüühilisele tervisele. Kui loed vaid negatiivseid uudiseid, siis ei maksa imestada, et oled hirmunud ja segaduses. Leia enda jaoks kanalid, mida jälgid ning ära karda, et jääd millestki väga oluliselt ilma, kui piirad oma tarbitavate uudiste kogust.
